Sigimisfüsioloogia
3. Isassugurakud e. spermid
3.1. Spermatogenees ja selle etapid.
3.2. Spermatogeneesi regulatsioon.
3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon.
Sperma koosneb spermidest ja vedelikest (munandimanuse ja lisasugunäärmete).
Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast.
Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline
rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks.
Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP
tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad.
Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja
munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse
gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed
hormoonid
annaabi.ee 
