Üldiselt Putuka kehal saab eristada kolme põhiosa: pea rindmik (thorax) tagakeha (abdomen) Putukad (Insecta) on liigi ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub eelkõige temperatuurist ja niiskusest. Mardikalised Mardikaliste keha on kõva kattega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste. tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Mardikalised arenevad täismoondega. NT: jaanimardikas, kartulimardikas, laiujur, õnnetriinu Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm
Kõige pisematel kiletiivalistel on nende läbimõõt vaid 0,02 mm, ritsikatel aga kuni 10 mm. Munad on enamasti kaetud kõva koorega ning nende suurus ei muutu. Munad munetakse üksikult või hulgakaupa toidutaimele, maapinnale, pinnasesse, koorepragudesse või mujale, vahel kaetakse nad emasputuka poolt kaitseks kehakarvadega või ümbritsetakse mullaosakestest või muust materjalist kookoniga. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub Kiilassilm muneb oma eelkõige temperatuurist ja niiskusest. munad varrekese otsa Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma
annaabi.ee 
