Rahvakalender
19. sajandi
eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul
erilised.
Lihavõttemunad
Kogu Euroopas tuntud tava, mis tähistab uut elu ja kestvust. Varem oli oluline see,
et kanad olid juba munema hakanud, s.t munad olid sel aastaajal juba olemas.
Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud süüa paastu ajal, nii säilis lihavõtteks
suurem hulk. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui
munaotsijatele jagamiseks. Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või
ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on
paasapühad.
Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti
sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga
(punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või
krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha,
annaabi.ee 
