Metsabotaanika
Mulla-
viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel.
Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred
6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja
sevaga. Õied on kobarates, mis saavad alguse lehtede kaenlaist; kroon sinine,
tumedajooneline. Kroonlehtedest kolm on laiad neerjad ning üks alumine kitsam,
munajaspiklik. 2 valget tolmukat ulatuvad kroonist välja. Kõigi mailaste õitel on
sarnane iseloomulik õieehitus. Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on
kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb
seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.
Kasutamine: külmamailast on kasutatud ravimina hariliku mailase asemel, kuid
ravitoime kohta ei ole konkreetseid andmeid. Karjamaadel söövad veised ja lambad
annaabi.ee 
