Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110
Kidurad kolletunud lehtedega taimed annavad kehva saagi,
see võib väheneda kuni 80 %. Kiduussid ei suuda ise aktiivselt liikuda, nad levivad
uude kasvukohta koos mulla, seemnekartuli või põllutööriistadega.
Kiduussid on lahksugulised. Isased elavad juurte sees, on umbes 1 mm pikkused
piklikud ussid, poole väiksemad emased on ümara kujuga ja elavad peamiselt juurte
peal. Pärast viljastamist hakkavad emaste sees munad arenema, ja kui need on
küpsed, uss sureb ning munadekogumik jääb tema kõvaks muutunud naha sisse, st
moodustuvad mooniseemnesuurused tsüstid. Ühes tsüstis on ligi 500 muna.
Tsüstid pudenevad taime küljest mulda ja talvituvad. Kui järgmisel aastal
kasvatatakse samas kohas taas kartulit, väljuvad kartuli juureeritiste mõjul ussid
tsüstidest ja nakatavad taimi. Kui tsüstist väljunud uss ei leia uut katrulijuurt, siis ta
hukkub. Tsüstina võib kiduuss soodsat arenemisvõimalust oodata mitu aastat.