Ivan Turgenev "Mumuu" kokkuvõte
Üsna kalda lähedalt sopa seest leidis ta pisikese mustalaigulise
koerakutsika.Ta pesi kutsika puhtaks ja viis ta oma tuppa ning andis talle piima.
Kutsikas ei osanud veel tassist juua. Gerassim vajutas kutsika pea piima sisse.
Koer hakkas äkki ahnelt piima jooma. See oli emane koer. Kutsikas kiindus
Gerassimi ja ei jäänud temast enam sammugi maha. Nimeks sai ta Mumuu. Nii
möödus aasta. Koer ei haukunud kunagi ilmaaegu. Kord, kui proual oli hea tuju
silmas ta aknast Mumuud. Ta tahtis, et koer kohe tema juurde toodaks. Tummale,
tehti kätega selgeks, et praua soovib koera enda juurde. Gerassim ulatas Mumuu
Stepani kätte. Toas pandi koer maha. Proua hüüdis koera enda juurde, kuid koer
ehmatas sellises suures uhkes ruumis ja tahtis ukse poole pageda, aga Stepan
tõukas ta proua poole. Proua laskis koerale piima tuua, kuid koer vaid värises
hirmust. Proua tahtis teda silitada, kui koer urises ja näitas talle hambaid.