Nimetu
nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid.
Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem
3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt
linnused, mõisakohad, asulad.
Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad,
haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale
on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja
mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega).
Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast
aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud
kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs.
Majandusliku tegevusega seotud muistised. Peamiselt muistsed põllud,
kiviaiad. Eesti vanimad põllud u 3000 aaastat vanad. Veel
rauatöötlemiskohad, soolakaevamise kohad.
Kultusmuistised
annaabi.ee 
