Loomade areng evolutsioonis
kaasaegsete närilistega. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad.
Enamus imetajaid jäid segatoidulisteks ja elukohakeskseteks, neil olid säilunud
primitiivne jäsemetestruktuur, kus tagajala kand ja esijala laba puutusid liikudes
maha.Vara-Eotseeni lõpus, imetajad mitmekesistusid, ilmusid nahkhiired ja suured
vaalad. Paleotseeni imetajate hulgas oli säilunud ka Kriidi ajastu gruppe nagu
kukrulised, hulgiköbrulised ehk multituberkulaadid ja putuktoidulised imetajad. Osa
Paleotseeni imetajatest on uurijate poolt määrati primaatideks, s.o. seltsi, kuhu
kuulub ka kaasaegne inimene. Kuigi need väikesed loomad erinesid nad ahvidest kui
ka inimestest mitmes suhtes, ronisid nad vara-eotseenis mööda puid haarates taga-
ja esijäsemetega, mis meenutavad meile meie endi käsi ja jalgu. Kesk-Paleotseenist
on teada esimene tõeline imetajast kiskja. Paleotseeni lõpus arenes välja varajane