Evolutsioon Maal
esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute
hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud.
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik
imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi
ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste
(Multituberculata) kivistised on leitud Ülem-Triiase kihtidest (joonis 2). Esimesed imetajad
olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad.
Teod ehk kõhtjalgsed ehk gastropoodid (Gastropoda) on meres, magevees ja maismaal elavad
ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis
asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas.
Neogeen
Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena
annaabi.ee 
