Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004. aastast NATO liige ning samast aastast kuulub ka Euroopa Liitu. Riigipeaks on president, kelle valib Saeima salajase hääletuse teel neljaks ametiaastaks. Riigikeeleks on läti keel, kuid enim kõneldavad keeled on ka vene, valgevene, poola ja leedu keel. (Eures Eesti, 21.09.2009) Läänemeresoome keeled on mõjutanud läti keelt neist pärineb rõhuasetus sõna esimesele silbile (Dubins, 2006: 9) Läti on sajandeid olnud multirahvuslik. Suurimad muutused toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009) Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad
17- punktilise lepingu objektiks loeti vaid Ü-Tsang. Kontroll Tiibeti välisasjade ja rahanduse üle läks üle HRV-le. 1952 loodi Tiibeti sõjaline piirkond. Ida-Tiibetis algas ühiskonna ümberkorraldamine sotsialistliku mudeli alusel, millega kaasnes ka templite ja kloostrite hävitamine. Tekkisid esimesed vastupanuorganisatsioonid. 17-punktilises lepingus ette nähtud Tiibeti eriline autonoomne seisund kaotati 1954. aastal uue HRV konstitutsiooniga. Uue põhiseaduse järgi sai HRV-st multirahvuslik unitaarriik ja " autonoomsed" piirkonnad loeti riigi lahutamatuteks osadeks. Uue konstitutsiooni vastuvõtmise tulemuseks oli ka Hiina Riiginõukogu resolutsioon "Tiibeti Autonoomse Regiooni Ettevalmistava Komitee" (edaspidi TAREK) loomise kohta. Selle esimeheks määrati Dalai-laama, kui komitee enamus koosnes tiibetlastest, kellest suurem osa võlgnesid oma positsiooni puhtalt Hiina okupatsioonivõimudele. Dalai-laama lootused, et see organ suudaks leida kompromissi Tiibeti
annaabi.ee 
