KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
tolle ajaga, kodanlikkuse vastikust ja igavikku kuuluvate suurmeeste tähtsust.
Harry on keset järjekordseid süngeid mõtteid, kui ta mööda tänavaid hulkudes näeb kuulutust
maagilise teatri kohta, mis lubab etendusi, mis on mõeldud ainult hulludele. Suutmatuna siseneda,
torgatakse talle hoopis pihku pisike raamat - ,,Traktaat Stepihundist", mis on samuti teose vahele
pikitud. Traktaat sisaldab tähelepanekuid Halleri-sarnaste inimeste multipolaarsusest, selgitab
kõrvaltvaataja külmalt seisukohalt Stepihundi mõistet, räägib enesetapust ja surematusest.
Üsna varsti näeb Stepihunt üht matust, kus ta tunneb ära mehe, kes talle selle traktaadi pihku pistis.
Mees ei paista teda tundvat, kuid poetab vihje, et ta leiab baarist Musta Kotka Juures enda vastuse.
Samal päeval kohtub Harry vana tuttava professoriga, kelle seltskonnas ta aga olla ei suuda ning kus
teda sügavalt ärritab Goethe pildi n-ö kodanluse versioon