Mänd
Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral.
Morfoloogia
Harilik mänd
Männid on igihaljad ja vaigukad.
Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor.
Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas
paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal
ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed,
st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast.
Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides.
Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises
asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad
metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu.
Lehestik
Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul
1. 4...20 idulehte, millele kohe järgnevad
2