Eesti suuline keel ja suhtlus
Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb
verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad
dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused. Nt võib inimene kutsuda teist
lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega.
Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda
täielikult. Nt telefonisuhtluses või raadios on kasutusel vokaalne osa multimodaalsusest, kuid
mitte kehakeel, mida võetakse vastu visuaalselt.
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8
Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus,
seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt
kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele
universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes
annaabi.ee 
