sotsiaalse segmenteerimise põhimõttet. Uuring näitab, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja välja töötada intenset linnauuendusprogrammi, ehitada kultuurilise infrastruktuuri kesklinnas, luua kultuuriasutusi ja avalike ruumi. Brändidng toimub kõigepealt nende asutuste kultuuritegevusest. Need meetmed markeerivad kogunenud kultuuriliste ressursse, kultuuripärandi vaadeldavas piirkonnas. See protsess võib muutuda ajaloolise mälu koos kangelasliku ajalooga, kuid loodam kordumatu multikultuurilist ruumi ja ala uue eluviisi äratades tähelepanu kunstnikel ja teistel loomeinimestel. 5. Ida Marie Henriksen and Aksel Tjora «Urban Neighborhood» Ühiskond, sotsiaalne ühtekuuluvus ja territoriaalsed kommunikatsioonid aladel iseloomustatakse kolme suundaga: kaotatud, salvestatud ja transformeeritud. Need kolm tendentsid eksisteerivad koos. Kohalik tegevus määrab nelja tüüpi kogukonda, mis võivad iseloomustada erinevad
kui õpilaste keeleline taust ei ole homogeenne, selgitab õpetaja välja lapse teise keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad; keel on nähtav nii rühmaruumis kui ka terves lasteaias. Õppekava Vähemuslaste hariduses peetakse eelistatud variandiks multikultuurilist õppekava. Laius, Valdmaa, Läänemets märgivad aga et multikultuurilisuse idee pole meie riiklikus õppekavas piisavalt avatud. Vähemuste puhul rakendatakse mitmes riigis aktiivselt individuaalset õppekava, mis Eesti oludes ei ole praegu veel arvestatav praktika. Suureks probleemiks on ka sobivate õppematerjalide ja -vahendite puudus. Eriti keeruline on olukord väikse elanike arvuga riikides ja väiksearvuliste vähemuste puhul, sest