kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Individuaalne dosimeeter taskus UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise
palju ebakindlust. Kui kasutada liigselt päikesekaitsevahendeid siis ei jõua D-vitamiin kehasse. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse puudujääk võib suurendada vere kolesterooli sisaldust mis võib põhjustada südame-veresoonkonna haiguste teket. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi haigus, mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Suremust sellesse vähendab rohke päikese käes viibimine. UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Lisaks sellele mõjutavad UV-kiirguse intensiivsust maapinnal ka protsessid atmosfääris (aerosoolide seisund, osoonikihi paksus, pilvisus), mis võivad