Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem
Meil domineerib
objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada
inimest kui ressurssi.
Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis
on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena.
Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda
arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema
mõistetud multifunktsionaalsena, kusjuures erilise tähelepanu pälvivad tema
põhifunktsiooni, s.o millegi omandamise kõrval õppimise õppimine ja eriti õppimises
oma individuaalsete ressursside kasutamises nende väärtustumine õppija jaoks, s.o MINA
kujunemine. (J.Orn, 1993, Haridus, 68 lk).
Probleem on õpetamise ja õppimise vahekord. J.Käisi raamatust on välja toodud tsitaat:
,,et õpetaja vähem õpetaks ja õpilased rohkem õpiksid".