Soome-ugri rahvakultuur
Krivonogovi uurimus 4-5 aastat hiljem näitab, et tegelikkuses on see Taimõril vaid 44% ning igapäevaselt kasutab
nganassaani keelt vaid 17,6% nganassaanidest. Põhiliseks suhtluskeeleks nii kodus kui tööl on kujunenud vene keel.
Noorema põlvkonna keelevahetus on olnud kiirem (umbes 20-30 aastat) kui teistel põhjarahvastel johtuvalt järsust
10
paikseks jäämisest multietnilistes külades, segaabieludest ja internaatkoolis käimisele. Tulemus on sedavõrd drastiline,
et sageli ei saa nganassaanikeelsed vanavanemad ja venekeelsed lapselapsed üksteisest aru (Helimski 1995: 150).
AJALUGU
Nganassaanid assimileerisid endasse ilmselt mingi paleoasiaatilise kütirahva, nagu ka läänepoolseid jukagiire,
põhjapoolseid tunguuse ja läänepoolseid samojeede (Gratsova 1994: 242). 17. sajandil maksustati nganassaanid
venelaste poolt
annaabi.ee 
