V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kolm gooti apsiidilc rajatud kõrget fiaali. See kõik pakkus horisondil oivalist pilti.
Kui pilk pärast kauast ülikoolilinna vaatlemist lõpuks paremale kaldale Uuslinna poole
pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks. Uuslinn oli ülikoolilinnast palju suurem, kuid
polnud kaugeltki nii ühtlane. Juba esimese pilguga võis märgata, et ta jaguneb mitmesse
täiesti eraldatud ossa. Idas, Uuslinna selles osas, mis veel tänapäev «soo» nime kannab
(sinna sohu meelitas Ca-mulogenes Caesari*), oli suur hulk losse. Majad ulatusid otse jõe
äärde. Neli lossi peaaegu külg külje kõrval, Jouy, Sensi, Barbeau ja Kuninganna loss
peegeldasid
Seine'is oma saledate tornikestega kiltkivikatu-seid. Need neli hoonet täitsid kogu
maa-ala Nonaindie-res'i tänavast kuni tsölestiini kloostrini, mille torni teravik väga peenelt
esile tõstis nende hoonete katuseharju ja sakke. Mõned rohekaks muutunud hurtsikud, mis