Brandi ja konjak
näiteks Saksamaal ja Portugalis. Protsess toimub üksteisega järjestikku ühendatud
survetankides. Ühelt poolt läheb sisse tooraine (baasvein, suhkur ja pärm) ning teiselt poolt
tuleb välja vahuvein. Protsessi kestel toimub mõningane laagerdumine ka setetel, mistõttu
võib tulemus olla isegi parem kui sarmaa meetodil valmistatud vahuveinil.
Veini gaseerimine. Gaseeritud veini võib vahuveiniks nimetada vaid tinglikult. Õigem nimi
oleks mullivein. Gaasi seotus joogiga on minimaalne ning peale klaasi valamist haihtub
kiiresti. Ainus, millega need veinid silma paistavad, on madal hind.
Erinevused
Vahuveinid erinevad üksteisest:
Värvi poolest valged, roosad (saadud punase veini lisamisel cuvéele), punased.
Magususe poolest dry sampanja on poolkuiv jook. Päris kuivade vahuveinide sildil seisab
Brut või Extra brut (Brut nature). Leidub ka magusaid vahuveine.