Kirjeldame, mida märkasime. Kirjutame reaktsioonivõrrandid nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul. 2) Kallme tekkinud sademelt selge vedelik pealt nii, et sade jääks võimalikult puhas. Kuumuta sadet ettevaatlikult. Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame reaktsioonivõrrandi. Katse tulemus: 1) Naatriumhürdoksiidi lahus moodustab vasksulfaadi lahuses sademe, mis esialgu püsib lahuse pinnal, kuid hiljem vajub katseklaasi põhja. 2)Sademe kuumutamisel piirituslambi peal hakkab sade mullitades praksuma ning sinaks värv muutub mustaks. Katse analüüs: 1) Kuna naatriumhürdoksiid moodustab vasksulfaadis sademe järelikult naatrium hürdoksiid ei lahustu vasksulfaadis. 2) Sade hakkab mullitades praksuma, sest sealt eraldub gaas ja kuumutamisel muutuvad lähteained aktiivsemaks ning reaktsiooniprotsess hakkabki toimuma. Reaktsioonivõrrand: 1) Molekulaarne: Iooniline 2) Katse 6. Soola reageerimine soolaga
Teatud päevadel on võimalik näha ka lubja põletamist. Ekskursiooni lõpus peale õpperaja läbimist näidatakse vanas taastatud palvemajas 19 minuti pikkust dokumentaalfilmi, milles räägitakse lubjapõletamise tehnoloogiast ja lubivärvi ning lubimördi valmistamisest. Kuna ökoehitus on populaarsust kogumas, siis korraldatakse ka ökoehituse alaseid koolitusi. Elamuseks on matk loodusradadel ja võimalik on näha kuidas paekivi ilma kuumutamata "keema" pannakse ning kuidas kõrrega "mullitades" puhtast veest paekivi tehakse. Sõltuvalt päevast millal lupja põletatakse on võimalik näha ka seda kuidas 1000+ kraadises lubjaahjus põletamine tegelikult käib ja välja näeb. See on üsna ehe elamus, sest tegu on vana traditsiooniga. Näha saab vanasid lubjaahjusid, millest osad on puutumata ning samasugused nagu nad 70-90 aastat tagasi ehitati. Lisaks saab linnast väljas metsas värsket õhku hingata ja linnulaulu kuulata, mis on ka omaette elamus.
Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid. Korrapäraselt purskavad vulkaanid on tegevvulkaanid. Vulkaanid, mis enam kunagi ei purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane
annaabi.ee 
