Teater läbi oma ajaloo
2000 inimesele üle Eesti. Teatrist on aja jooksul saanud sedavõrd orgaaniline osa eesti
kultuurimaastikust, et selle vajalikkuse või riigipoolse rahastamise mõttekuse üle julgevad
avalikkuse kuuldes arutleda vaid vähesed, peamiselt erateatrite esindajad. Tundub, et teatrite
kindel positsioon Eesti kultuuripildis, mille aluseks on stabiilselt jätkuv riigipoolne toetus, on
muidu kiiresti muutuvas keskkonnas suhteliselt ainulaadne. Mullistustest, mis tabasid näiteks
eesti filmi, jäid teatrid puutumata. Võib-olla on kirjeldatud esmamulje petlik? Võib-olla räsisid
Nõukogude Liidu lagunemisega ja Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud ühiskondlikud
muutused tõsiselt ka teatrit, kuid viimasel õnnestus oma finants-spasmid kulisside taga,
tavakülastaja teadmata üle elada?
3
2. Naeruaastad ja nutuaastad