muutuvad. Deflatsioon on kahjulik ka laenu omanikele, sest raha pidav kallinemine muudab laenu tagasi maksmise palju raskemaks ja kahjulikumaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi. Jaapani toonane kriis, millega deflatsioon seotud oli, oli sarnaselt praegusega põhjustatud varade hindade mullistumisest ja krediidibuumi lõppemisest. Lühiajaline deflatsioon oleks võib olla isegi kasulik, sest see muudaks inimeste elu odavamaks ja lihtsamaks. Inflatsiooni kardetakse, sest kui kuuldakse, et raha väärtus langeb ja hinnad tõusevad, siis rahvas mõtleb, et neil läheb elu raskeks. Nii see ka mõnda aega on, aga majanduse elavnedes peaks kõik taas normaliseeruma. Mõõdukas inflatsioon, ei kahjusta majandust nii palju kui deflatsioon.
Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootus...
annaabi.ee 
