Samal ajal suutis ta naljatledes tähelepanu juhtida olulistele probleemidele. Oli ilmselge, et iga väiksemgi samm laval oli kindla põhjusega ning käeviiped olid malliga välja mõõdetud, sest need olid täpselt õigel ajal õiges kohas. Läksin etendustele teatavate eelarvamustega. Olin palju head selle kohta kuulnud ning seetõttu olid ootused samuti kõrged. Ma ei pidanud pettuma. Veel oli mul oma kujutluspilt Peeter Ojast. Minu jaoks on ta siiani olnud mitte eriti tõsiseltvõetav mullipuhuja teleekraanilt, kuid selle etendusega ta suutis seda arvamus kardinaalselt muuta. Peeter Ojast sai minu jaoks Härra Oja. Ta jättis laval ääretult sümpaatse ning inimliku mulje. Inimliku selles mõttes, et ta oli justkui üks meie, publiku, seast. Mees oleks võinud tal lasunud tähelepanu palju rohkem ära kasutada ning end maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud
annaabi.ee 
