Küsimused! Millal avastati ksenoon? 12. juuli 1898 Mis iseloomustab ksenooni? (12) Värvitu, maitsetu, gaasiline, lõhnatu, sulamistemperatuur -111,0°C, keemistemperatuur -108,1°C, kuubikulaadne kristallstruktuur, reageerib hästi fluoriga, 54 elektroni ja prootonit, moodustab atmosfäärist 0,00000087%, aatommass 131,29; oksüdatsiooniasmted II, IV, VI ja VII Kus kasutatakse ksenooni kõige rohkem? (3) Valgustuses ja optikas, meditsiinis, mullikambris Mis on isotoop ja mitu isotoopi on ksenoonil? Isotoop on aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neuronite arvu põhjal); Ksenoonil on 37 isotoopi Mis võib juhtuda ksenooni sissehingamisel? TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud kirjandus http:// chemwiki.ucdavis.edu/Inorganic_Chemistry/Descriptive_Chemistry/p-Block_El ements/Group_18%3A_The_Noble_Gases/Chemistry_of_Xenon http://www
Vedelikuna kasutatakse põhiliselt vedelat vesinikku või propaani. Mullikambri töötsükli kestus pole pikk umbes 0,1 s. Mullikambri eelis Wilsoni kambri ees on tingitud töötava aine suurest tihedusest. Selle tõttu on osakeste teepikkused küllalt lühikesed ning isegi suure energiaga osakesed jäävad kambris seisma. See võimaldab jälgida osakese järjestikuste muundumiste seeriat ja osakese poolt põhjustatud reaktsioone. Osakeste jäljed Wilsoni ja mullikambris on peamised allikad, kust saab informatsiooni osakeste käitumise ja omaduste kohta. Elementaarosakeste jälgede vaatlemine jätab sügava mulje, tekitab mikromaailmaga kokkupuute tunde.[1] Emulsioonimeetod Wilsoni ja mullikambrite kõrval kasutatakse osakeste registreerimiseks paksukihilist fotoemulsiooni. Kiirete laetud osakeste ioniseeriva toime tõttu fotoplaadi emulsioonile avastas prantsuse füüsik A. Becquerel 1896. aastal radioaktiivsuse. Emulsioonimeetodit
Kiired laetud osakesed tungivad läbi kambri seinas oleva õhukese akna kambrist tööruumi ning ioniseerivad ja ergastavad seal oma teel vedeliku aatomeid. Kui kambris rõhku järsult vähendada, läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumenenud olekusse. Sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidest koosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema ioonide lähedal. Vedeliku tihedus mullikambris on tunduvalt suurem gaasi tihedusest ilsoni kambris. Seepärast saab mullikambriga efektiivsemalt uurida kiirete laetud osakeste vastasmõju aatomituumadega. Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan, ksenoon vedelikega). 4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi
annaabi.ee 
