Taimefüsioloogia konspekt
Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja.
Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem
osakaal on füüsikaliselt ja keemiliselt seotud veel. Suurte osakestega muld (nt liivmuld) võib sisaldada ka
ainult gravitatsioonivett. Meil ületavad sademed aurumise, mistõttu liigub vesi mullas ülevalt alla
(leostumine põhiline mullatekkeprotsess). Hea veepotentsiaal mullas -0,005 megapaskalit, ekstreemolukord
-0,001.
Mullevee liigid:
1.Gravitatsioonivesi - jääb mulda püsima, vabalt omastatav;
2.Kapillaarvesi - liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude mõjul, vabalt omastatavad;
3.Füüsikaliselt seotud vesi - veepot madal, osaliselt taimede poolt kasutatav;
4.Keemiliselt seotud vesi - taimede poolt mitte kasutatav, taimed kätte ei saa.
TRANSPIRATSIOON
Transpiratsioon tagab tõusva veevoolu taimedes ning alandab lehe temperatuuri. Toimub õhulõhede kaudu.
Õhulõhede arv taimedel varieerib liigiti
annaabi.ee 
