Põllumajandus masinad
Kaevesahku
liigitatakse peamiselt kahe tunnuse alusel (joonis 10.30):
1) suhtelise liikumise järgi: passiiv- ja aktiivsahad (aktiivsahad pöörlevad või võnguvad);
2) üldkuju järgi: tasand-, ketas-, hark- ning ühendsahad (eelmiste ühendid).
Tasandsahk koosneb kahest tööpinnast, mis on kujutatavad vastastikku asetsevate
liitkiiludena, moodustades kitseneva sängi piki taimerida. Masina edasiliikumisel kaevuvad
sahad mulda, suruvad juurikad mullast välja ja tõstavad need koos mullaviiluga üles.
Tasandsahkadest kaeveorgani peamine puudus on suur veotakistus.
Harksahkadest kasutatakse nüüdisaegsetel masinatel enamasti aktiivsahku. Aktiivne
harksahk koosneb kahest teineteisele vastupidises suunas pöörlevast koonusest. Võrreldes
tasandsahkadega vähendavad harksahad kaeveseadme veotaksitust, kuid väheneb ka mõju
juurikale mulla kaudu ning suureneb otsemõju. Selle tulemusena suureneb mõnevõrra
juurikate vigastumine.