Konspekt Botaanika raamatust
ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale.
Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid
vajab hooldust.
Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks
oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub vee, mineraaltoitainete ja mõnede orgaaniliste
ainete vastuvõtt (seda seente ning bakterite abil).
Mitmetele teistele organismidele (nt mullavetikad, seened, bakterid, loomad) on muld
täielikuks oleluskeskkonnaks. Seda organismide kogumit nim mullaelustikuks ehk
edafoniks, mida saab jaotada nelja suurusjärku:
1. Mikroskoopilised organismid
Need, kes asustavad mullavett: bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid.
2. Mikrofauna
Need, kes asuatavad mulla õhuruume: lestad, hooghännalised.
3. Mulla mesofauna
Need, kes uuristavad käike mulla tahkete osade vahel: putukavastsed, vihmaussid.
4