hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod , kus mulla niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui tensiomeetri poorne otsik panna vette, siis rõhk on null, kui aga asetada tensiomeeter mulda, hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb mikroobse otsikuga panna tegevkihti sellisele sügavusele ,mille järgi tahetakse kastmisel lähtuda. Tavaliselt piisab ühest tensiomeetrist ühel sügavusel, ainult viljapuude puhul soovitatakse panna kaks tensiomeetrit erinevatele sügavustele
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse?
annaabi.ee 
