E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kõtsmiku pihku libises.
Tund aega päast süaö od tõmati Harju väav ües ja rootsi-saksa sõaväi läs süavas
vaikuses väja. Kui kõk väjas olid ja väavat jäle kinni hakati panema, tuli veel üs rootsi
ratsamees teistele jäele kihutades. Häavaevalt pä ases ta veel langeva väava alt läi.
Lumesadu oli lõpenud. Aeg-ajalt heitis kuu lõkikäisenud pilvede vahelt pilgu
valendava maa peale. Vene kantsis Tõismäl olid tuled kustunud. Mullavallil seisis üsik
vahimees ja toetas end pooltukkudes pika püsi najale. Äisti ajas ta keha sirgeks ja kuulatas.
Linna poolt kostis segane müin. Uks must kogu liikus kiiresti läenedes valendaval väjal.
Vahimees pani püsi palge ja hü udis: «Kes seal on?» «Vüst Sagorski!» oli vastus. «Ei usu.
Pea kinni, muidu lasen!» Enne kui vahimees ävardust sai täde saata, oli ratsamees
mullavallist ües kihutanud. Pauk raksus, ratsaniku peast langes rootsi küar maha. JägmiseL
annaabi.ee 
