Eesti loodusgeograafia konspekt
2. Metsamaade uurimine tõstis liigniiskete muldade osakaalu nn ,,teeefekti"
3. Paepealsete muldade osatähtsus oli väiksem esialgsest, sest kõik taimkatte järgi
hinnatud lookooslused ei asu paepealsel mullal. Paekivi peaks olema 30 cm sügavusel,
et oleks paepealne muld.
Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda
Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel.
Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti
maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni
Eesti kui metsavöönd
· Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama
· Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R)
· Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed
nõmmed (L)
Nõmmemetsades liivad
Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole
annaabi.ee 
