Maakorraldus
anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama
aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi
paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja
Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade
boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide
mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate
maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja
tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid.
Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi
tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust,
kallakust ja mullastiku kirjusust.
annaabi.ee 
