Keskmine gümnaasiumilõptaja - eluvõõras äpu või küps elluastuja
materjali,mida on vaja läbitöödelda on palju, siis valikuliselt hakatakse spikerdama. Igapäevane
on koolis spikerdamine ja hinded on sel juhul mitmelmääral ebaobjektiivsed. Teinegi vastuolu
hakkab tõusma küsides: Kas informatsioon, mida me oleme kohustatud teadma, on piisavalt
selekteeritud tagamaks meile eluküpselisuse. Võttes näiteks geograafia: Maailma kaarti tundmine
on valik, sest see tagab paremini Maailma tervikpildi mõistmise, kuid kas on eluliselt vajalik
teada kõikide mullasortide koostist või tsüklonite teket. Jah, siin on mingi loogilisuse arendus
inimeses, samas kui igas aines minnakse ülipõhjalikuks, toimub juba informatsiooniküllus ja
üldiselt hakavad õpilased otsimad kergemaid mooduseid läbimaks testi. Olgu, võtame näiteks
matemaatika ja valemid. Kas gümnasist või pensionär oskab neid rakendada elus? Kaldun
arvama, et mitte. Jällegi tuleb tõdeda, et informatsioon on põhjalik, samas mitmeti ebavajalik.
annaabi.ee 
