lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks eraldatakse sirelid talviseks pookimiseks pottidesse · Suve keskel võib uuesti multsida. Edasine sirelitaimede hooldamine seisneb umbrohu kõrvaldamises, mulla kobestamises, kastmises. · Augustis viiakse sirelikastid kasvuhoonest välja ning
suure viljakusega. (Ojaveer jt 2011:7) Võõrliigid võivad siseneda uude levilasse kas tahtmatu või tahtliku inimtegevusega. Tahtlikult tuuakse sisse võõrliike põllumajanduse, metsamajandamise või ilustaimede kasvatamise tõttu. Tahtmatult võivad võõrliigid siseneda kaubanduse kaudu, kui transporditakse erinevaid kaupu. Võõrliikide seemneid või muid leviseid tuuakse sisse näiteks jõusöödaga, puuvilla ja villaga, mullaseguga, halvasti puhastatud külviseemnega jms. (Eek, Kukk 2013:17-18) Vee võõrliikide invasiooni teed on seotud veetranspordiga. Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee, 5 vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis