Rahvuslinnud Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg, Eestis suitsupääsuke jne. Kalade kaitse: Seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on üle 100 km ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt. Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse: Kaitse põhimõtted langevad kokku loomastiku üldise kaitse põhimõtetega. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. SAASTUMINE Põhjus: Soovimatu tahke, vedel, tolmjas, tahmane või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Aerosoolgaasilised jäätmed kõik, mis heidetakse välja korstnatest ja
Kalade kaitse Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standartiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Paljud kalad elavad meres, kuid tulevad magedasse vette kudema, võttes ette pikki rännakuid. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on 100 miili ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt. Kaitse üldpõhimõtted langevad kokku loomakaitsega. Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Paljud neist on reliktid, paljud eritavad mürke, on kiskjad ja seetõttu on inimene liigitanud nad oma vaenlaste hulka. Paljud neist ei ole aga iseenesest ohtlikud, kui inimene neid ei ohusta või on tähelepanelik. Madude mürgist tehakse arstirohtu. Eestis on ainult üks liik mürgine rästik; nastik ei ole mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole
annaabi.ee 
