Siseneb peamiselt ATP formeerumise käigus. Lisatakse mitmete orgaaniliste ühendite koostisesse. Katioonid (K, Mg, Ca, Cu, Fe, Mn, Co, Zn, Na) rauda saadakse oksiidina mullast. O Saadakse respiratsiooni teel. 4. Mulla happesus. Mulla happesus vesinikioonide esinemine mullas. Taimed: Kaltsifiilsed või kaltsofoobsed. Aktiivne kui on otseselt mullalahuses Potentsiaalne kui on mullakolloidide küljes. Phm passiivses olekus. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõme mulla võime kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina 2 Füüsikaline molekulide sidumine mullaosakeste pinnalt 3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas 4 Bioloogiline (nt mikroorganismidesse on seotud ühendid)
transport. Taimed ja vetikad valivad mullast toitaineid selektiivselt. 4. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse mulla happesuseks. Selle peamiseks allikaks on elusorganismide lagunemisel tekkinud orgaanilised happed, kuid neid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide järgi. Mulla happesus jaguneb aktiivseks ja potentsiaalseks happelisuseks. Vahet tehakse mulla reaktsioonidega. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõimeks nimetatakse mulla võimet kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Jagatakse viieks erinevaks neelamisvõimeks. 1. Mehhaaniline neelamine muld toimib filtrina. 2. Füüsikaline neelamine molekulide sidumine mullaosakeste pinnal. 3. Keemiline neelamine seisneb selles, et mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvaist ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas. 4. Bioloogilne neelamine mullas
annaabi.ee 
