Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas
Mullamutid teevad tihti mullamutihunnikuid, mis inimestele ei meeldi, kuid tegelikult on see vajalik mullale. Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele. Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt. 6 MULLAELUSTIK TALVEL Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired
annaabi.ee 
