Vormsi
Varem oli neid seitse, kõik
tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava
3
rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo
lahte.
Mullastik
Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete
muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning
niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest
on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja
rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat
piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks
lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased
liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks.
Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike
annaabi.ee 
