Tõde ja Õigus II Terve tekst
igavese vastu. Ma selgitan oma mõtte näitega. Jällegi ütlen ma: see näide pole teile päris
kohane; aga ma toon ta siiski, sest meie jälgime tõde -- see vabandab. Nimelt: mis oleks, kui
selguks kuidagi imelikul viisil -- ma ei ütle, et selgub, vaid ma ainult oletan näiteks -- et kui
selguks millalgi, et meie viimsel päeval koguni mitte üles ei tõuse, s. o. et pole üldse liha
ülestõusmist, kohtumõistmist ega midagi, vaid on ainult kalmud, nagu need siin, ja on
mädanemine ja mullakssaamine ning see ongi see liha ülestõusmine, nagu tõusevad need lilled
siin, kui neid hoolikalt kasta. Aga kui see nõnda selguks, mis oleks siis jumalasõna? See oleks
vale. Jumalasõna oleks vale, mõistate? Jumalgi ei oleks enam tõde! Aga inimene võib ju aru
kaotada, kui ta mõtleb, et ka jumal valetab, tõeallikas valetab. Mis sellest järgneb? Ainult üks:
kui ka jumal võib valetada, siis on inimene see ainuke olevus, kes ei tohi kunagi valetada, ei