Mullateadus
sees hoitakse vett. Seega on struktuurses mullas alati taimekasvuks oiisavalt ühku ja vett. Et mulda
tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks
piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka
uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid).
MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED
Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit.
Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed.
Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena
peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest,
mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised