Gustave Flaubert
"Salammbô" jaoks, mille ta lõpetas peale neli aastat kestnud tööd.
Oma lapsepõlvest inspiratsiooni ammutades kirjutas Flaubert järgmisena romaani
"Tundekasvatus", mis nõudis talt seitse aastat vaeva. See teos kirjastati tema viimase
lõpetatud teosena 1869.
Ta kirjutas ebaõnnestunud draama nimega ,,Le Candidat" ning avaldas parandatud
versiooni ,,Püha Antoniuse kiusatusest". Suure osa oma ajast pühendas Flaubert
pikaajalisele projektile esialgse pealkirjaga ,,Kaks mullakakandit", millest sai hiljem
"Bouvard ja Pécuchet".
1877. aastal avaldas Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: ,,Un
Coeur simple", ,,La Légende de Saint-Julien l'Hospitalier" ja ,,Hérodias". Oma
ülejäänud elu lõpetas ta ,,Bouvard ja Pécuchet'd", millega ta elu lõpuni hakkama ei
saanud. Teos trükiti peale tema surma, aastal 1881. See oli satiir, mis naeruvääristas
inimkonna kasutuid teadmisi ning keskpäraseid inimesi. Romaan on sünge ja