Haanja kõrgustik
Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas
210 m samakõrgusjoon, jäädes Käänu – Tuuka – Pari – Pressi – Holdi – Mallika – UueSaaluse –
Mõisamäe – Vaestõlastõ – Jaanimäe – Rebäse – Haki – Kilometsa külade vahelisele alale
Mullad Haanja kõrgustikul
Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest
lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. 1 km²-l esineb keskmiselt 160- 170 mullaeraldist
(maksimaalselt kuni 400) ja mullaliikide arv on keskmiselt 14-15. Kõrgustiku tasasematel aladel
on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval
pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga
deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja
soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade