mulle struktuurile, taimekasvu soodustavate ühendite süntees mikroorganismide poolt, parem toitainete vabanemine risosfääris. Mullalustik kliima reguleerijana: CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside fikseerimise ja vabandemise regulatsioon. Mulla orgaanilise aine lagundamine mullarelgrootute poolt ning kasutamine taimejuurte ning suurte selgrootute poolt, mille käigus moodustavad püsivad mullaagregaadid. 31. Mullaelustiku tähtsus inimkonna jaoks. Hoomamatu mullaorganismide mitmekesisus on uute geenide ja liikide ressurss, hindamatu väärtusega biotehnoloogia ja meditsiini seisukohalt (vähivastased, antibiootikumis, vitamiinid jne). mullaorganismid on elujõulised nii jätkusuutlikus kui sellest erinevalt talitlevates ökosüsteemides, mistõttu nad on kasutavad keskkonnamuutuste ja saasteainete mõju ennetamisel. Kuna mulla
Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või materjalidega, mida kasutatakse olmes. Võib olla otseselt seotud keemilise degradatsiooniga kui olmejäätmed viiakse mulda lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid. Masindegradatsioon põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad, pööravad mulla segi. Tallamisel tihendatakse muld, väheneb mulla aeratsioon, infiltratsioon, lõhutakse mullaagregaadid. Tulemuseks liigtihe muld, ülavesi. Taimejuured ei suuda mulda tungida kui Dm on üle 2,0 g/cm3, suureneb kahjulike elementide liikumine Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2...3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi. Eestis on muldadest tallamise suhtes tundlikumad liivsavi ja savimullad. Vastupidavamad on liivad ja kivised mullad. Vältimiseks: 1
annaabi.ee 
