Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Nii tarvitati paju näiteks tanniinide sisaldusest tuleneva kootava toime tõttu: Pajukoort
tarvitatakse, kui kõht lahtine on arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed [ERA II 203,
280 (60) < Vastse-Otepää v. A. Kroon (1938)].
Koos teiste taimedega on paju hinnatud haavaravimina: Värskele haavale oli kõige parem
rohi kasepunga-viinaleotis vahekorras 1:1. Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka
kobruleht. Väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva
rohi männivaik [RKM II 384, 400/1 (11) < Keila T. Birkan (1985)].
Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Temas leiduvad tanniinid on tõepoolest
võimelised siduma maomürgis sisalduvaid polüpeptiide, kuid mürk imendub haavast
24
kudedesse väga kiiresti. Kui us nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt alla poole