Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Pneumotooraks
Tekib enamasti trauma tagajärjel, mõnikord ka rinnapiirkonna põletikuga või spontaanselt.
Kiirabi etapil on seda probleemi raske tuvastada. Sageli osutavad diagnoosile rindkere
asümmeetrilised hingamisliigutused ning ühepoolselt vähenenud auskultatoorne hingamiskahin.
Perkussioonil vigastatud poolel esineb tümpaania. Õhkemfüseemi (nahaalust krudinat) on tunda
269
käega või stetoskoobiga nahale vajutades. Lahtise pneumotooraksi korral esineb sisisev ja/või
mulisev rindkerehaav.
Šokisümptomite suurenemine on alati märk pingelise õhkrinna moodustumise ohust. Sellega
kaasnevad kiiresti avalduvad või ohtlikuks muutuvad hingamishäired. Pingelise pneumotooraksi
arenedes laienevad kaelaveenid ja trahhea kaldub vigastatud poole vastassuunas.
Ravi: pingelise õhkrinna punkteerimine (pleura punktsioon) – tavaliselt koos intubatsiooni ja
kunstliku hingamisega.
Kinnise õhkrinna korral haava hermeetiline katmine ja kattematerjali fikseerimine nahale kolmest
annaabi.ee 
