PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK
Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool
õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku
kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja
nööbid.
Põlva naise särki kaunistavad punase raanutehnikas sissekootud triipudega tikandid:
krael, õlalappidel, varrukavärvlitel ja varrukapäras. Tänapäeval tuleb kirjad tikkida kolme
kordse punase mulineega ja eelpistes lõngu loendades ning lõimelõngaga kirjalõnga sisse
tõmmates. Kirjal antud pidev joon märgib sissetõmmatud lõnga( Lisa nr.4)
1.2 Põlvamaa neiu rahvariiete komblekt.
19. sajandi teisel poolel olid Põlva neidude ülikonna põhiosadeks särk, pikitriibuline seelik,
villasest riidest pikkade varrukatega jakk (kampsun) või varrukateta liistik. Neiud käisid
katmata päi või ehtisid end peopaela või pärjaga. Oluline oli vöö, mida neiud kandsid seeliku
ülalhoidmiseks