Esimesed eesti heliloojad
1874.
Aastal astus ta esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (klaveriklassi).
Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle
kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus
kihelkonnakooliõpetajana ja kösterorganistina. Vaatamata vaid lühiajalisele
õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllalti häid
teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta on mänginug
muletavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta
tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli
silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning
temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne
muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt
koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane