vähendeb, märgatavalt suureneb plastilisus ja sitkus. Malmvalandite termiline töötlemine Terasvalanditega võrreldes töödeldakse malmvalandeid termiliselt palju harvemini. Kõige sagedamini lõõmutatakse masinaehitustehastes hallmalmist valandeid nende töödeldavuse parandamiseks. Lõõmutada tuleb kokillvalu(metallvormides saadud valandeid), sest sel on valgendunud pinnakiht. Valgendunud pinnakiht tekib mõnikord ka muldvormidesse valatud valanditel, kui ahju täite arvutamisel tehti viga ja malmi ränisisaldus on liiga väike või kui valand löödi vormist väga vara välja (punase hõõgumise ajal) ja jahtus õhus. Niisuguste valandite suur kõvadus on tingitud sellest, et nende struktuuris on vähe grafiiti ja palju tsementiiti ja ka sellest, et tekkis liiga dispersne ferriit-tsementiitne segu, s.t. struktuuris on perliidi asemel sorbiit.
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3
summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1
Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse. Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tõmbetugevus Rm on 300MPa ja maks võib olla kuni 400MPa. Soome valumalm(SFS 4855) GRS … Saksa valumalm (DIN 1691) GG .. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des
Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht. Vene ГОСТ malmidel on üldtähiseks Ч (Чугун), Soome SFS malmidel GR. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse tavalise valamise teel põhliselt muldvormidesse. Vastavalt Eurostandardile EN 1561 on liblegrafiitmalmide margitähis GJL, tähise järel näidatakse arvuga sellele malmile tagatud tõmbetugevus N/ mm 2 , näiteks EN-GJL-150 on liblegrafiitmalm, mille minimaalne ja seega garanteeritud tõmbetugevus Rm on 150 N/ 2 2 mm . Liblegrafiitmalmist valandite tõmbetugevus võib olla kuni 350 N/ mm . Lihtsustatult
annaabi.ee 
