Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muldjaid" - 2 õppematerjali

Mineraalid
3
docx

Mineraalid

ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites Grafiit ­ struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud Hematiit - Moodustab tahveljaid või soomusjaid Markasiit ­ eelmisega väga sarnane, rombiline. kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse, mis on mõnikord neerja väliskujuga. Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5 Haliit ­ kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne.

Maateadus → Maateadus
28 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

rohkem vôi vähem kildudest koosnevad tektoonilised hôôrdebret'sad. Äärmuslikul, väga intensiivsel kivimite peeneks jahvatamisel vôivad moodustuda ka enamasti peitkristalsed, paakunud, sageli kihilised kivimpuru massid - müloniidid. Purustusprotsessides uudismineraale ei teki, küll aga setib sageli lõhedesse valgunud hüdrotermaalseist vetest lõhepindadele ja kildude vahele rohekaid muldjaid kloriidi, epidoodi, ka vilkude masse. Müloniidid on sageli peenelt hajutatud hematiidist roostepunased. Löögimoondel leiab aset momentaalne purustus, mis on tingitud näiteks meteoriitide langemisest, gaasi-, aga ka tuumaplahvatustest (impaktiitne, shokimetamorfism). Saadusteks on sõltuvalt moonde astmest purustusbretchad, osaliselt sulanud klaasja pöhimassiga löögibretchad (zujeviidid ja tagamiidid)

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun