Matsalu laht ja selle ümbrus
Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt.
Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad
siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on
ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite
frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti
kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981).
Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1),
Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal).
Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut
pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis
on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud.
Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal)
Roostik
annaabi.ee 
