Riigiõiguse konspekt
Seejuures ei sõltu ühe- või kahekojalise parlamendi
olemasolu üldse riigi suurusest. Reegel on vaid selles, et föderaalriikides on sõltumata nende suurusest
parlament kahekojaline. Föderaalriikidest on kahekojaline parlament näiteks väikesel Austrial ja suurtel
Ühendriikidel, unitaarriikidest väikesel Hollandil ja suurel Prantsusmaal.
Vahel harva ületab kodade arv kahte, nimelt oli Lõuna-Aafrika Vabariigis apartheidi ajal parlament
kolmekojaline -- 1 koda valgetele, 1 mulattidele ja 1 hindudele. Jugoslaavia parlament oli kuuekojaline.
Kahekojalise parlamendi eeliseks loetakse seda, et ta väldib ühekojalise emotsionaalseid ja kiireid
otsustusi, sest üldjuhul jõustuvad need otsused alles siis, kui teine koda need (muutmata kujul) heaks
kiidab. Tänapäeval on parlamendi kodade arv riikides ajalooliselt välja kujunenud ja see enam
diskussiooni objektiks pole. Erandiks on Briti ülemkoda, mille vajalikkuse üle diskuteeritakse sellepärast,
annaabi.ee 
